Arvamus ei ole arvustus

Slumdog millionire

2011-05-04T11:56:00.000-07:00

Meenus veel üks film, mida ma pole siin ära märkinud, kuid tegemist on super filmiga mida võiks veel ja veel vaadata.
Olengi tegelikult seda vist kolm kord näinud ja tunnen, et nüüd võiksin tegelikult veel vaadata.

Ma ei hakka tegema siin ümberjutustust,sest nagunii terve Eesti on juba näinud seda filmi. Võin teha väikese arvustuse.
Väga hea ülevaate sai India elust ja uskumatu oli näha, kuidas väike laps õpib läbi elu nii palju vajalikku. Kuna tal puudus haridus,ei võitnud ta läbi teadmiste vaid elukogemuste, ütleme nii, et tal lihtsalt vedas.
Muidugi ei puudunud filmist ka armastustseenid, mis ainult ilustasid süzeed. Mulle avaldas väga muljet just näitlejate valik, kus olid välja toodud erinevate karakterite ja eluvaadetega inimtüübid. Lapsnäitlejad olid valitud muidugi kõige armsamad India põnnid üldse.

The Curious case oF Benjamin Button

2011-05-04T11:53:00.000-07:00

VÄGA HEA filmielamus!
Tegemiston küll ammuse linatosega, kuid olen unustanud selle ära märkida väärtfilmide seas.
Tõsiselt, Benjamin Button on selline film, mis lummab, mille üle mõtled veel pikalt peale kinoskäiku.
Süzee on selline, et tüüp sünnib vanana ja hakkab noorenema, samal ajal kui teised vananevad nagu normaalsed inimesed. Film on täis romantikat, nalja ja headust. Muidugi ei puudu kaa pisarad.
Tegemist on väga hea draamaga, mis on osalt huumoriga vürtsitatud. Kõige humoorikamad kohad on klipid, kus üks tüüp ütleb " Tead, ma olen 7 korda välku saanud oma elu jooksul" ja siis näidatakse vanast ajast klippe, kus mees sai välku erinevates situatsioonides.
Armastust ja romantikat on kaa hulgaldaselt.
Väga, väga mõnus film on. Kindlasti läheb mu lemmikfilmide tabelisse.
Soovitan vaadata!

Twilight

2011-05-04T11:51:00.000-07:00

Tegelikult on see raamat juba paar aastat tagasi läbi loetud raamatute hunnikutes, kuid ma pole sõnagi rääkinud teosest, mis ajendas mind romaane lugema. Siiski, siiski mitte päris tavaline romaan vaid fantaasiajutt.

Ma ei olnud kunagi tegelikult sellele mõelnud,kuidas ma suren-kuigi viimase paari kuu jooksul olnuks selleks põhjust rohkem, kui küllaga, -aga isegi, kui oleksin, poleks ma arvanud, et see juhtub nii.

Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, lummava hääle ja üleloomulike annetega Edward on ühtaegu vastupandamatu ja läbinähtamatu. Kuni tänaseni on tal õnnestunud oma tõelist loomust varjata, aga Bella võtab nõuks tema tumedale saladusele jälile jõuda. Bella aga ei mõista, et mida rohkem ta Edwardisse kiindub, seda rohkem riskib ta nii enda kui ka oma lähedaste turvalisusega. Ja nüüd võib olla hilja ümber mõelda...

Kolm asja on aga kindlad. Esiteks, Edward on vampiir. Teiseks, ta januneb Bella vere järele. Ja kolmandaks, Bella on tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.

"Kas mäletad, kui ütlesid, et ma ei näe ennast selgelt?" Küsib Bella kulme kergitades. "Minu meelest oled sa ise sama pime".
"Ma tean, kes ma olen". Vastas Edvard.
Ja ta kummardus lähemale, et oma külmad huuled taas kord Bella kaelale suruda.

Ma olin enne raamatu lugemist näinud kaks korda filmi, kuid siiski, ostsustasin ka raamatu ette võtta.
Imelik, tavaliselt loetakse enne raamat ja suis minnakse filmi vaatama, nii see ju käib.
Enne esmakordset Twilighti filmielamust ma ei tahtnud seda filmi vaatama minna. Mõtlesin, no mingi järjekordne vampiirikas, ebareaalsus,et, ei ma ei viitsi.
Sellepärast ei viitsinud ma ka seda, pea viiesaja leheküljelist raamatut ette võtta.
Peale esmakordset vaatlust, olin täiesti hämmingus, mõtlesin peale filmi pikka aega sellele. Kuu aja pärast, läksin uuesti vaatama, ikka olin eufoorias.
Oskan öelda, et see oli mu parim raamatuelamus ja seda ei olegi võimalik kirejdada, kuna seda peab ise lugema ja kogema.
Mina võin siin kirjutada täielikus eufoorilises emotsionaalpuhangus, kuid ma ei anna ikkagi edasi seda tunnet, mida raamat tekitab. Hea võrdlusmoment tekkis kaa filmiga, kuna teadsin juba, kellega seostada peategelasi ja sündmuste kohad olid piltidena ees.

--Polaarjoone sangarid---

2011-04-10T05:52:00.001-07:00

Tõesti, see oli filmielamus. Me teame oma põhjanaabreid ja saame nende naljadest aru, sest oleme ju mingis osas veresugulased. Samamoodi natukene pika taibuga ja meil on ka aastaeg talv. Sellepärast ongi hea samastada ennast situatsioonidega, mis antud filmis aset leiavad.
Filmis on ilusasti vaatajani toodud Lapimaa kaunis lumerohke talv, kus ei puudu ka taevas tantsivad virmalised.
Süzee on lihtne, ent tabav. Noorest paarikesest,kes elavad Rovanemist veel põhja poole väikeses külas. Meespool on töötu ja naine tahab juba pikka aega, et noormees ostaks neile koju digiboksi. Jättes talle 50 eurot hakkab lugu pihta, kuidas posistekamp läheb digiboksi jahile, mis ei tule lihtne.
Humoorika ülesehitusega noorte elust rääkiv linateos ei jäta vast ühtki eestlast külmaks. Kindlasti üks hea filmielamus!

2011-04-10T05:03:00.000-07:00

Olen kuulnud eri arvamusi filmi kohta, nii häid kui ka mitte nii häid arvustusi. Muidugi tahtsin filmi ise näha, et anda oma hinnang. MULLE MEELDIS, väga. Isegi saaks ta panna "must be see" edetabelisse. Natukene sürrealistliku sisuga, mis ajendabki kaasa mõtlema. Mulle meeldis kogu filmi ülesehitus, kus ei puudunud ema armatust, erootikat ja inimvahelisi suhteid. Tegamist on draamaga, kus baleriiniks õppiv noor neiu tahab tingimata osa saada 2Luikede järve" etenduses. Peanäitleja, luigekuninganna peab aga kehastama nii valget kui musta luike. Tüdrukul aga puudub musta luige olemus ja ta püüab kõigest väest mustaks luigeks ja oma elus saada, et see aitaks tal edukalt luige rollis püsida.
Lisaks ilusatele naisnäitlejatele Milla Kunis'le ja Natalie Portmanile on filmis palju avastamist ja mõtlemapanevat ainestiku.

--Hingele pai-- [Merit Raju]

2011-04-10T03:59:00.000-07:00

Autor on algusest peale lugejatega aus, pealkirja valik on ideaalne, sest keerates viimast lehekülge oled saanud hingele mitu pikka paid!
Mul oli raamatut lugedes ja pikka aega peale lugemist nii palju häid emotsioone ja positiivsed inoonid ümbritsesid mind. Olin justkui mingi õnneliku mulli sees, kus kõik on ideaalne ja rahulik.
Esmalt soovitas mulle raamatut sõbranna, kes mulle raamatu laenaski. Juba esimesel õhtul ei saanud ma "paid" käest panna. See haaras mind endasse ja mu maailmavaated muutusid koheselt. Rääkisin kõigile oma positiivsest elamusest. Emale kinkisin ka ühe pika pai, talle meeldis. Ma ei tea veel inimest, kellele see ei mõjuks.
Lihtsad mõtted, mida kipume oma kiires elutempos unustama, palju rõõmu, mida me võib olla alati ei märka, pisiasjad, mis toovad tegeliku õnne. Sellised oleksidki vist vähesed märksõnad minu lemmik teose kohta.
Võin öelda, et sellest sai minu lemmik raamat.

--Out of office ehk aasta kontsakingadeta-- [M.Raju]

2011-04-10T01:20:00.000-07:00

Mulle meeldib raamatut lugeda, kui lehed keeravad end märkamatult ise. No muidugi, kellele ei meeldiks. Arvan, et selline just ongi hea raamat, mis läheb kiiresti ja peale lugemist on veel mõtteainet. Merit Raju raamatute lõppu nähes on mul alati kahju, kui vaatan, et paremas käes hoidev raamaturaskus hakkab hajuma. On tunda kergust ja minu hinges on nukrus, sest ma ei taha, et see lõpeks, sest nii hea on.
Raamat on väga ladusalt kirjutatud humoorikas ja hariv. Annab vaate eri rahvustest inimeste kommetest tavadest ja iseloomustab detailselt ränduri elu, mis pole meelakkumine. Ma olen tõsti vaimustuses ja ootan huviga Meriti järgmist raamatut. Kahjuks lugesin enne läbi tema teise teose "Hingele pai", mis on veel suurem raamatu kogemus ja võin välja kuulutada selle oma lemmik raamatuks.
Out of office eluviisi ei saa endale lubada inimene, kes pole materiaalselt kindlustatud ja elab nö palgapäevast palgapäevani, lihtsal põhjusel, et midagi lihtsalt ei ole kõrvale panna. Olen nõus, et meie maailm ei pea keerlema asjade ümber, mis meid ümbritsevad, ent meie ühiskond on üles ehitatud sellisele mentaliteedile, et võidab see, kellel on surres kõige enam asju (loomulikult mida kallim bränd, seda tegijam sa oled).Minul ei pea olema kallid asjad teksad ja rahakott pekasid olema vastupidavad, mis eeldavad ka head kaubamärki. Tehnika peab töötama rohkem kui 3.aastat ja mõned väiksed tõekspidamised on veel.
Meriti raamatust tuleb hästi välja elutõde, et õnnelik on see, selle on vähe asju ja väiksed asjad loevad elus.
Soovitan kõigile oma lugemiselamust!

-- The Road--

2010-08-02T04:14:00.000-07:00

Mõtlemapanev film, kus isa jääb koos pojaga Maailma, kus pole mitte midagi. See on neile kui ellujäämiskursus, kus oodata pole sooja sööki ja voodit...
Maailmast pole järele jäänud midagi, metsloomad on surnud, enamus inimesi on surnud, hoolitakse vaid soojadest jalavarjudest, riietest ja toidust. Ellujäänuid selles maailmas on veel, on head ja halvad kambad ja üksi ringi uitajad.Selles maailmas varitsevad ka ohud, halbade inimeste iha toidu järele on viinud nii kaugele, et nad toituvad omasugustest-inimestest.

Film räägib isa ja poja võitlusest elu ja väärikuse nimel. Hoolimata olukorrast soovib isa kasvatada oma pojast hea inimesi, kelle väärtushinnangud oleksid paigas.

Selliseid filme on viimasel ajal palju tehtud, kus pole järgi jäänud muud, kui tühermaa, tühjad majad ja ikaldus. Usun, et sarnaste linateoste loomisel on rõhk pandud vaataja tundemailmale,luues emotsioone.Mind pani film mõtlema, et tegelikult majanduslangus peaks inimesed maa peale tagasi tooma. Meil pole midagi viga ja meil pole vaja nii palju asju enda ümber, vaja on inimlikust ja väärikust. Võib-olla ongi meil kunagi tulemas maailmalõpp, seesuguste filmide vaatamisel oskame antud olukorras vähemalt käituda.

--The Wild things are--

2010-08-02T04:04:00.000-07:00

Lugu väikesest poisist, kes elab koos oma ema ja teismelise õega. Kohati tundub poisle, et talle ei pöörata piisavalt tähelepanu, aga poisi peas tiirleb nii palju mõtteid fantaasimaailmas. Ta ihkab olla seal maailmas keegi, kellest peetakse lugu.
Teismelisel õel ei ole aega oma väikevennaga mängida ja üksikema on pidevas tegemises oma tööga ja püüab ka eraellu tuua mees sugupoolt. Siiski on ema poisile pidevalt kättesaadav ja laps on sellega harjunud.
Poiss nimega Max elab oma fantaasimaailmas ja ühel päeval vihastab ta ema peale,kui ei saa temalt piisavat tähelepanu ja jookseb kodust ärritunult minema.
Ta satub metsa, kus elavad trollid ja saab nende kuningaks.
Tavaliselt mulle ei meeldi ebareaalsed fantaasiafilmid, kuid see oli üles ehituselt armas ja õpetlik film. Trollide maale sattudes tahab Max ennast tõetsad ja temast saab trollide pealik. Vähese kogemuse tõttu tekivad ka trollide vahel pinged, milles jääb süüdi valitseja.Lõpuks saab Max aru, et kodus on parem, kodus on ema, kes tema eest hoolitseb ja kuningas ei olegi nii kerge olla. Maxi jaoks on kuningas tema ema ja ta sai aru, et ka lapsevanem on raske olla.

--Poisi Lugu-- [H. Võrno]

2010-07-22T05:06:00.000-07:00

Hannes Võrno on minu isiklik lemmik juba aastaid olnud, mitte sellepärast, et mind oleks lummanud "Kreisiraadio" vastupidi, mulle meeldib Võrno, kui isiksus. Minu jaoks on see mees geenius igal alal ja ma imetlen teda.
Raamat ei saanud soetatud suvaliselt, see oli kingitus mu elukaaslaselt. Elukaaslase kohustus on ju teada oma armastatu iidoleid ja lemmikuid.
Raamat on väga ladusalt kirjutatud ja välja olid toodud Hannese erksamad mälestused lapsepõlves, kindlasti oli neid veel, kuid kaante vahele vast need vürtsikamad lood ei jõudnud, midagi tuleb ka avalikusele saladuses hoida.
Antud kirjatükk ei paku mõnusat lugemiselamust vaid inimesele,kellele antud persoon isiklikult huvi pakub, vaid on lõbus lugemine ka Hannese mitte armastajalte.
Juba esimesed peatükid ajavad naerma ja rääkima edasi sõpradele antud lugemiselamusi. Iga järgnev peatükk on täis ootamatud olukordi ja seiku Võrno elust.
Ma ei oskagi öelda, kes ta on, ta on nii mitmekülgne nagu hunt Kriimsilm. Ma isiklikult imetlen inimesi, kes tegelevad nii paljude asjadega ja jõuavad. Hannes on üks nendest, kellel oli juba noorena nuppu ja oskas seda õigesti ära kasutada, poisil oli oma arvamus, mis eristas teda teistest oma aja lastest.
Ma ei taha tervet raamatu ette jutustada, kuid soovitan kindlasti antud raamatut lugeda, sest lisaks nalajatele seikadele, mis tulid üsna tihti poisi elus ette, oli ka mõõnaperioode nagu meie kõigi elus. Hannes ise on öelnud, et: talle on elus kõik kuidagi lihtsalt kätte tulnud. Antud raamatust selgubki see, kuidas tema on oma elus kaarte õigesti mänginud ja jõudnud pedestaalil sinna, kus ta praegu asetseb. Avatud inimesed, kellel on huumorisoonega kõik korras jõuavadki kaugele.

¤iDee¤

2010-07-22T04:21:00.000-07:00

Viimasel ajal olen palju aega veetnud raamatute ja filmide seltsis, tegevused, milleks mul mitu aastat aega nappis. Otsustasin oma kogemusi ja muljeid jagada, sest tean, kui raske on kiire elutempo ja raha kokku ajamise kõrvalt end kursis hoida muu ümbriseva maailmaga. Maailmaga, mida saab nimetada meelelahutuseks. Kinos mulle meeldib ikka käia ja seleks leian ma aja isegi siis, kui mul on palju teha. See on muidugi ka varieeruv ja oleneb staadiumitest, mis elus ette tulevad. Mulle ei meeldi vaadata filme, mis rasikavad aega ja ei anna edasi mingit emotsiooni peale seanssi. Ma olen kulutanud oma vähest aega mõtetule filmile, see tundub raiskamisena. Nüüd, kui mul on aega küll, ei taha ma vaadata filme, mis mulle 15 min. jooksul ei paku midagi. Ma panen filmi kinni ja leian endale muu tegevuse, mis natukenegi aju turgutab.

(Minust võib jääda kuidagi nohiklik mulje, et ma pidevalt vajan midagi ajule, ei kindlasti mitte, lihtsalt tunnen, et aastatega, mil ma pole saanud enda Mina arendada, tahaksin ma nüüd tasa teha. Arendamaks enda intellektuaalsust.)

Praegu saan ma ajaga priisata ja otsustasin mingi kasuliku blogi vahelduseks teha.
Raamatuid olen ma alati tahtnud lugeda, kuid kuna kiire elutempo ja öised ülevalolemised, hommikused varajased ärkamised ei mahuta raamatut kuskile muljale, kui öisesse vööndisse, siis paraku inimene füüsiliselt ei jõua. Palju olen ma peale tööd üritanud lugeda, kuid kaks lehekülge ja uni on kohal. Kaua aega ma ei suutnud mõista, miks ma ei suuda keskenduda, kuid nüüdseks olen jõudnud selgusele, et inimene väsib. Kahjuks ka mina ei ole superinimene, kellel on energiavarudega kapikene. Keskendumisega on mul olnud alati raskusi, olen palju meetmeid kasutanud, et lihtsalt suunata konsentreeruda ühele asjale. See on tegelikult väike kunst, just siis kui sul on peas sada mõtet, siis ei suudagi süveneda.

Siin olles, kus aega on nii palju, et oleksin nõus seda jagama inimesega, kes piinlevad ajanappuse käes ja vaim puhkab, siin ma võin lugeda poole ööni. Ma elan raamatusse nii sisse, et ma oleksin nagu üks tegelane sealsest maailmast. Keskendumisega on mul endiselt pisikesed probleemid, sest mul on endiselt miljon mõtet peas, mida teha järgmisena. Jah, ma kirjutan isegi üles, mis punktid oleksid mul päeva jooksul täidetud. Juhul, kui mingi punkt on jäänud täitmata, hakkab see kriipima ja jääb järgmisesse päeva. Mulle üldjuhul meeldib asjad kohe ära teha, siis on tehtud, kui hunnik kuhjub, siis lõpuks oled omadega suures hunnikus, kust on juba keerulisem välja sipelda.

Kokkuvõtteks, Hakkan kirjutama siia blogisse oma arvamusi ja mõtteid loetud raamatutest ja vaadatud filmidest. Loomulikult ei jõua siia kõik filmid, mida ma vaatan, vaid need, millest on midagi kirjutada.