Slumdog millionire

Meenus veel üks film, mida ma pole siin ära märkinud, kuid tegemist on super filmiga mida võiks veel ja veel vaadata.
Olengi tegelikult seda vist kolm kord näinud ja tunnen, et nüüd võiksin tegelikult veel vaadata.

Ma ei hakka tegema siin ümberjutustust,sest nagunii terve Eesti on juba näinud seda filmi. Võin teha väikese arvustuse.
Väga hea ülevaate sai India elust ja uskumatu oli näha, kuidas väike laps õpib läbi elu nii palju vajalikku. Kuna tal puudus haridus,ei võitnud ta läbi teadmiste vaid elukogemuste, ütleme nii, et tal lihtsalt vedas.
Muidugi ei puudunud filmist ka armastustseenid, mis ainult ilustasid süzeed. Mulle avaldas väga muljet just näitlejate valik, kus olid välja toodud erinevate karakterite ja eluvaadetega inimtüübid. Lapsnäitlejad olid valitud muidugi kõige armsamad India põnnid üldse.

The Curious case oF Benjamin Button

VÄGA HEA filmielamus!
Tegemiston küll ammuse linatosega, kuid olen unustanud selle ära märkida väärtfilmide seas.
Tõsiselt, Benjamin Button on selline film, mis lummab, mille üle mõtled veel pikalt peale kinoskäiku.
Süzee on selline, et tüüp sünnib vanana ja hakkab noorenema, samal ajal kui teised vananevad nagu normaalsed inimesed. Film on täis romantikat, nalja ja headust. Muidugi ei puudu kaa pisarad.
Tegemist on väga hea draamaga, mis on osalt huumoriga vürtsitatud. Kõige humoorikamad kohad on klipid, kus üks tüüp ütleb " Tead, ma olen 7 korda välku saanud oma elu jooksul" ja siis näidatakse vanast ajast klippe, kus mees sai välku erinevates situatsioonides.
Armastust ja romantikat on kaa hulgaldaselt.
Väga, väga mõnus film on. Kindlasti läheb mu lemmikfilmide tabelisse.
Soovitan vaadata!

Twilight

Tegelikult on see raamat juba paar aastat tagasi läbi loetud raamatute hunnikutes, kuid ma pole sõnagi rääkinud teosest, mis ajendas mind romaane lugema. Siiski, siiski mitte päris tavaline romaan vaid fantaasiajutt.


Ma ei olnud kunagi tegelikult sellele mõelnud,kuidas ma suren-kuigi viimase paari kuu jooksul olnuks selleks põhjust rohkem, kui küllaga, -aga isegi, kui oleksin, poleks ma arvanud, et see juhtub nii.

Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, lummava hääle ja üleloomulike annetega Edward on ühtaegu vastupandamatu ja läbinähtamatu. Kuni tänaseni on tal õnnestunud oma tõelist loomust varjata, aga Bella võtab nõuks tema tumedale saladusele jälile jõuda. Bella aga ei mõista, et mida rohkem ta Edwardisse kiindub, seda rohkem riskib ta nii enda kui ka oma lähedaste turvalisusega. Ja nüüd võib olla hilja ümber mõelda...

Kolm asja on aga kindlad. Esiteks, Edward on vampiir. Teiseks, ta januneb Bella vere järele. Ja kolmandaks, Bella on tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.



"Kas mäletad, kui ütlesid, et ma ei näe ennast selgelt?" Küsib Bella kulme kergitades. "Minu meelest oled sa ise sama pime".
"Ma tean, kes ma olen". Vastas Edvard.
Ja ta kummardus lähemale, et oma külmad huuled taas kord Bella kaelale suruda.

Ma olin enne raamatu lugemist näinud kaks korda filmi, kuid siiski, ostsustasin ka raamatu ette võtta.
Imelik, tavaliselt loetakse enne raamat ja suis minnakse filmi vaatama, nii see ju käib.
Enne esmakordset Twilighti filmielamust ma ei tahtnud seda filmi vaatama minna. Mõtlesin, no mingi järjekordne vampiirikas, ebareaalsus,et, ei ma ei viitsi.
Sellepärast ei viitsinud ma ka seda, pea viiesaja leheküljelist raamatut ette võtta.
Peale esmakordset vaatlust, olin täiesti hämmingus, mõtlesin peale filmi pikka aega sellele. Kuu aja pärast, läksin uuesti vaatama, ikka olin eufoorias.
Oskan öelda, et see oli mu parim raamatuelamus ja seda ei olegi võimalik kirejdada, kuna seda peab ise lugema ja kogema.
Mina võin siin kirjutada täielikus eufoorilises emotsionaalpuhangus, kuid ma ei anna ikkagi edasi seda tunnet, mida raamat tekitab. Hea võrdlusmoment tekkis kaa filmiga, kuna teadsin juba, kellega seostada peategelasi ja sündmuste kohad olid piltidena ees.

--Polaarjoone sangarid---

Tõesti, see oli filmielamus. Me teame oma põhjanaabreid ja saame nende naljadest aru, sest oleme ju mingis osas veresugulased. Samamoodi natukene pika taibuga ja meil on ka aastaeg talv. Sellepärast ongi hea samastada ennast situatsioonidega, mis antud filmis aset leiavad.
Filmis on ilusasti vaatajani toodud Lapimaa kaunis lumerohke talv, kus ei puudu ka taevas tantsivad virmalised.
Süzee on lihtne, ent tabav. Noorest paarikesest,kes elavad Rovanemist veel põhja poole väikeses külas. Meespool on töötu ja naine tahab juba pikka aega, et noormees ostaks neile koju digiboksi. Jättes talle 50 eurot hakkab lugu pihta, kuidas posistekamp läheb digiboksi jahile, mis ei tule lihtne.
Humoorika ülesehitusega noorte elust rääkiv linateos ei jäta vast ühtki eestlast külmaks. Kindlasti üks hea filmielamus!

Olen kuulnud eri arvamusi filmi kohta, nii häid kui ka mitte nii häid arvustusi. Muidugi tahtsin filmi ise näha, et anda oma hinnang. MULLE MEELDIS, väga. Isegi saaks ta panna "must be see" edetabelisse. Natukene sürrealistliku sisuga, mis ajendabki kaasa mõtlema. Mulle meeldis kogu filmi ülesehitus, kus ei puudunud ema armatust, erootikat ja inimvahelisi suhteid. Tegamist on draamaga, kus baleriiniks õppiv noor neiu tahab tingimata osa saada 2Luikede järve" etenduses. Peanäitleja, luigekuninganna peab aga kehastama nii valget kui musta luike. Tüdrukul aga puudub musta luige olemus ja ta püüab kõigest väest mustaks luigeks ja oma elus saada, et see aitaks tal edukalt luige rollis püsida.
Lisaks ilusatele naisnäitlejatele Milla Kunis'le ja Natalie Portmanile on filmis palju avastamist ja mõtlemapanevat ainestiku.

--Hingele pai-- [Merit Raju]

Autor on algusest peale lugejatega aus, pealkirja valik on ideaalne, sest keerates viimast lehekülge oled saanud hingele mitu pikka paid!
Mul oli raamatut lugedes ja pikka aega peale lugemist nii palju häid emotsioone ja positiivsed inoonid ümbritsesid mind. Olin justkui mingi õnneliku mulli sees, kus kõik on ideaalne ja rahulik.
Esmalt soovitas mulle raamatut sõbranna, kes mulle raamatu laenaski. Juba esimesel õhtul ei saanud ma "paid" käest panna. See haaras mind endasse ja mu maailmavaated muutusid koheselt. Rääkisin kõigile oma positiivsest elamusest. Emale kinkisin ka ühe pika pai, talle meeldis. Ma ei tea veel inimest, kellele see ei mõjuks.
Lihtsad mõtted, mida kipume oma kiires elutempos unustama, palju rõõmu, mida me võib olla alati ei märka, pisiasjad, mis toovad tegeliku õnne. Sellised oleksidki vist vähesed märksõnad minu lemmik teose kohta.
Võin öelda, et sellest sai minu lemmik raamat.

--Out of office ehk aasta kontsakingadeta-- [M.Raju]

Mulle meeldib raamatut lugeda, kui lehed keeravad end märkamatult ise. No muidugi, kellele ei meeldiks. Arvan, et selline just ongi hea raamat, mis läheb kiiresti ja peale lugemist on veel mõtteainet. Merit Raju raamatute lõppu nähes on mul alati kahju, kui vaatan, et paremas käes hoidev raamaturaskus hakkab hajuma. On tunda kergust ja minu hinges on nukrus, sest ma ei taha, et see lõpeks, sest nii hea on.
Raamat on väga ladusalt kirjutatud humoorikas ja hariv. Annab vaate eri rahvustest inimeste kommetest tavadest ja iseloomustab detailselt ränduri elu, mis pole meelakkumine. Ma olen tõsti vaimustuses ja ootan huviga Meriti järgmist raamatut. Kahjuks lugesin enne läbi tema teise teose "Hingele pai", mis on veel suurem raamatu kogemus ja võin välja kuulutada selle oma lemmik raamatuks.
Out of office eluviisi ei saa endale lubada inimene, kes pole materiaalselt kindlustatud ja elab nö palgapäevast palgapäevani, lihtsal põhjusel, et midagi lihtsalt ei ole kõrvale panna. Olen nõus, et meie maailm ei pea keerlema asjade ümber, mis meid ümbritsevad, ent meie ühiskond on üles ehitatud sellisele mentaliteedile, et võidab see, kellel on surres kõige enam asju (loomulikult mida kallim bränd, seda tegijam sa oled).Minul ei pea olema kallid asjad teksad ja rahakott pekasid olema vastupidavad, mis eeldavad ka head kaubamärki. Tehnika peab töötama rohkem kui 3.aastat ja mõned väiksed tõekspidamised on veel.
Meriti raamatust tuleb hästi välja elutõde, et õnnelik on see, selle on vähe asju ja väiksed asjad loevad elus.
Soovitan kõigile oma lugemiselamust!