--Poisi Lugu-- [H. Võrno]

Hannes Võrno on minu isiklik lemmik juba aastaid olnud, mitte sellepärast, et mind oleks lummanud "Kreisiraadio" vastupidi, mulle meeldib Võrno, kui isiksus. Minu jaoks on see mees geenius igal alal ja ma imetlen teda.
Raamat ei saanud soetatud suvaliselt, see oli kingitus mu elukaaslaselt. Elukaaslase kohustus on ju teada oma armastatu iidoleid ja lemmikuid.
Raamat on väga ladusalt kirjutatud ja välja olid toodud Hannese erksamad mälestused lapsepõlves, kindlasti oli neid veel, kuid kaante vahele vast need vürtsikamad lood ei jõudnud, midagi tuleb ka avalikusele saladuses hoida.
Antud kirjatükk ei paku mõnusat lugemiselamust vaid inimesele,kellele antud persoon isiklikult huvi pakub, vaid on lõbus lugemine ka Hannese mitte armastajalte.
Juba esimesed peatükid ajavad naerma ja rääkima edasi sõpradele antud lugemiselamusi. Iga järgnev peatükk on täis ootamatud olukordi ja seiku Võrno elust.
Ma ei oskagi öelda, kes ta on, ta on nii mitmekülgne nagu hunt Kriimsilm. Ma isiklikult imetlen inimesi, kes tegelevad nii paljude asjadega ja jõuavad. Hannes on üks nendest, kellel oli juba noorena nuppu ja oskas seda õigesti ära kasutada, poisil oli oma arvamus, mis eristas teda teistest oma aja lastest.
Ma ei taha tervet raamatu ette jutustada, kuid soovitan kindlasti antud raamatut lugeda, sest lisaks nalajatele seikadele, mis tulid üsna tihti poisi elus ette, oli ka mõõnaperioode nagu meie kõigi elus. Hannes ise on öelnud, et: talle on elus kõik kuidagi lihtsalt kätte tulnud. Antud raamatust selgubki see, kuidas tema on oma elus kaarte õigesti mänginud ja jõudnud pedestaalil sinna, kus ta praegu asetseb. Avatud inimesed, kellel on huumorisoonega kõik korras jõuavadki kaugele.

¤iDee¤

Viimasel ajal olen palju aega veetnud raamatute ja filmide seltsis, tegevused, milleks mul mitu aastat aega nappis. Otsustasin oma kogemusi ja muljeid jagada, sest tean, kui raske on kiire elutempo ja raha kokku ajamise kõrvalt end kursis hoida muu ümbriseva maailmaga. Maailmaga, mida saab nimetada meelelahutuseks. Kinos mulle meeldib ikka käia ja seleks leian ma aja isegi siis, kui mul on palju teha. See on muidugi ka varieeruv ja oleneb staadiumitest, mis elus ette tulevad. Mulle ei meeldi vaadata filme, mis rasikavad aega ja ei anna edasi mingit emotsiooni peale seanssi. Ma olen kulutanud oma vähest aega mõtetule filmile, see tundub raiskamisena. Nüüd, kui mul on aega küll, ei taha ma vaadata filme, mis mulle 15 min. jooksul ei paku midagi. Ma panen filmi kinni ja leian endale muu tegevuse, mis natukenegi aju turgutab.

(Minust võib jääda kuidagi nohiklik mulje, et ma pidevalt vajan midagi ajule, ei kindlasti mitte, lihtsalt tunnen, et aastatega, mil ma pole saanud enda Mina arendada, tahaksin ma nüüd tasa teha. Arendamaks enda intellektuaalsust.)

Praegu saan ma ajaga priisata ja otsustasin mingi kasuliku blogi vahelduseks teha.
Raamatuid olen ma alati tahtnud lugeda, kuid kuna kiire elutempo ja öised ülevalolemised, hommikused varajased ärkamised ei mahuta raamatut kuskile muljale, kui öisesse vööndisse, siis paraku inimene füüsiliselt ei jõua. Palju olen ma peale tööd üritanud lugeda, kuid kaks lehekülge ja uni on kohal. Kaua aega ma ei suutnud mõista, miks ma ei suuda keskenduda, kuid nüüdseks olen jõudnud selgusele, et inimene väsib. Kahjuks ka mina ei ole superinimene, kellel on energiavarudega kapikene. Keskendumisega on mul olnud alati raskusi, olen palju meetmeid kasutanud, et lihtsalt suunata konsentreeruda ühele asjale. See on tegelikult väike kunst, just siis kui sul on peas sada mõtet, siis ei suudagi süveneda.

Siin olles, kus aega on nii palju, et oleksin nõus seda jagama inimesega, kes piinlevad ajanappuse käes ja vaim puhkab, siin ma võin lugeda poole ööni. Ma elan raamatusse nii sisse, et ma oleksin nagu üks tegelane sealsest maailmast. Keskendumisega on mul endiselt pisikesed probleemid, sest mul on endiselt miljon mõtet peas, mida teha järgmisena. Jah, ma kirjutan isegi üles, mis punktid oleksid mul päeva jooksul täidetud. Juhul, kui mingi punkt on jäänud täitmata, hakkab see kriipima ja jääb järgmisesse päeva. Mulle üldjuhul meeldib asjad kohe ära teha, siis on tehtud, kui hunnik kuhjub, siis lõpuks oled omadega suures hunnikus, kust on juba keerulisem välja sipelda.

Kokkuvõtteks, Hakkan kirjutama siia blogisse oma arvamusi ja mõtteid loetud raamatutest ja vaadatud filmidest. Loomulikult ei jõua siia kõik filmid, mida ma vaatan, vaid need, millest on midagi kirjutada.