Mõtlemapanev film, kus isa jääb koos pojaga Maailma, kus pole mitte midagi. See on neile kui ellujäämiskursus, kus oodata pole sooja sööki ja voodit...
Maailmast pole järele jäänud midagi, metsloomad on surnud, enamus inimesi on surnud, hoolitakse vaid soojadest jalavarjudest, riietest ja toidust. Ellujäänuid selles maailmas on veel, on head ja halvad kambad ja üksi ringi uitajad.Selles maailmas varitsevad ka ohud, halbade inimeste iha toidu järele on viinud nii kaugele, et nad toituvad omasugustest-inimestest.
Film räägib isa ja poja võitlusest elu ja väärikuse nimel. Hoolimata olukorrast soovib isa kasvatada oma pojast hea inimesi, kelle väärtushinnangud oleksid paigas.
Selliseid filme on viimasel ajal palju tehtud, kus pole järgi jäänud muud, kui tühermaa, tühjad majad ja ikaldus. Usun, et sarnaste linateoste loomisel on rõhk pandud vaataja tundemailmale,luues emotsioone.Mind pani film mõtlema, et tegelikult majanduslangus peaks inimesed maa peale tagasi tooma. Meil pole midagi viga ja meil pole vaja nii palju asju enda ümber, vaja on inimlikust ja väärikust. Võib-olla ongi meil kunagi tulemas maailmalõpp, seesuguste filmide vaatamisel oskame antud olukorras vähemalt käituda.
No comments:
Post a Comment